Hohenhaupt2

13.08.2011

See pole tegelikult minu, vaid Aigari kirjeldus selle kohta, kuidas aaret käisime otsimas. Minu jutt oli selle kõrval kõvasti kahvatum.

“Seda aaret olime otsimas juba neljandat korda (või noh, statistikutele siis täpsustuseks, et Inga neljandat, mina kolmandat ning Andreas teist korda) ning kõndisime selle pargi taaskord pikuti och põigiti läbi. Tänu sellele suudan nüüd kõigile huvilistele mõõduka tasu eest lugeda pilte ette nii edaspidises kui tagurpidises järjekorras, näidata neid maa-ameti kaardilt ning vajadusel teha nende juurde ka giidireise sinna paganama parki. Aga see selleks.

Esimesel korral sai lihtsalt hurraaga peale mindud (kodutöö on nõrkadele!) ning esimese tunnikese jooksul ei saanud mitte kui midagi aru. Siinkohal tuleb ära märkida, et mina olin see, kes kaarti luges – ja ma ajan kõik puhtalt mõõtkava süüks. Ehk siis pläkk korraldajate kapsaaeda. Siis kui suurest trampimisest väsimus sees oli, hakkas jalalihaste asemel ka aju taas hapnikurikkamat verd saama ning tekkis kahtlus, et äkki on siiski mingi jama kuskil sees. Asusime siis ida-loode suunal edasi liikuma ning selgus, et pilte hakkas robinal tulema, kirjuta ainult üles. Paraku lõppes distants ära enne kui meil kõik pildid kirjas. Läksime siis tagasi ja korrigeerisime tagasiteel mõned lõikamised sirgemateks. Ikka jäi puudu. Loobusime.

Teine kord oli selles suhtes lihtsam, et umbkaudne trajektoor oli juba peas (kodutöö oli endiselt nõrkadele!) ja seetõttu sai kaardilugeja lihtsalt kaasas käia ning ilus olla – suurt kasu tast eriti ei olnud. Sellest hoolimata ei jäänud piltide bilanss klappima ning seetõttu ka aare leidmata.

Kolmandal korral ostsustati üldse kaardilugejast kui tarbetust ballastist loobuda ning pilte segamatus üksinduses paika loksutada. Sellest hoolimata jäi üks puudu.

Ega siis midagi – läksime ka neljandat korda selle %&%¤# pargi &%¤#¤ vaatamisväärsustega tutvuma, osadega kohe eriti põhjalikult. Koordinaadid näitasid võssa. Endiselt. Logiteadetes ülistasid leidjad vahepunkti taevani, seetõttu otsisime kindluse mõttes võsa ka läbi. Ei olnud. Helistasin siis lõpuks Taunole ja nutsin tema virtuaalse rinna najal ning kurtsin oma kurba saatust. Ta lohutas, et neil olla ka alguses võssa näidanud kuid peale mõningast ümberseadistust olla kõik tibens-tobens olnud. Paraku oli ta parajasti sõitmas ning ei omanud pildilehte endaga kaasas. Airi pakkus küll välja ühe variandi, kuid selle praakisime hetkega välja. Ühesõnaga siirdusime tagasi rajale… või noh, sinna kus meie oletust mööda puuduv pilt olla võiks… ning lõpuks leidsimegi midagi, mis teatud nurga alt ähmaselt midagi otsitava laadset meenutas. Clipboard01Sellegi leidsime tegelikult puhtalt vaid seetõttu, et Märt eelmisel päeval vihjas nii meetri täpsusega, et kustkohast otsitavat leida võiks. Aga pilt ja reaalsus ei klappinud endiselt. Ohkasin ja helistasin alistunult uuesti, seekord peitjale endale. Sain kinnitust, et otsitav on tõesti seesama, mis sellest et vahepeal muutunud. Koordinaadid selle teadmise peale paraku ei muutunud. Hakkasin siis Märdiga järge ajama ning mis selgus – kaks pilti on neil puhta valesti pildistatud – ning hoolimata protestimaksu kasseerimisest minu protesti ei rahuldatud. Tegime siis oma kalkuleerimistes mõningad parandused (ehk siis sellesama mis Airi soovitas) ja saimegi uued koordinaadid. Vahelduseks.

Kõigepealt läks Inga ja otsis. Tükk aega otsis. Siis jõudsime meie Andreasega kohale ning aitasime ka otsida, s.t. üks põrnitses õnnistatud pilguga erinevaid tekstuure ning teine lihtsalt turnis. Abi oli sellest täpselt nii palju nagu arvata oli ning peagi Inga vahepunkti ka ise leidis. Edasi oli juba kasutatav puhtakujuline kand-ja-varvas metoodika, ehk siis otsesuunas (peale esmalt valesse suunda liikuma hakkamist) aardeni kõndimine. Oeh.

Igal juhul soovin ma pikka iga sellele aardele, et Nodsutoursil ei tekiks vajadust uue Hohenhaupti loomiseks. Esimese kahega on see park ennast suhteliselt ammendanud. :)”

Advertisements