Sa oled nädalavahetust oodanud juba esmaspäevast saati ning vaatad iga päev seinale kinnitatud plaani, mille panid optimistlikult kokku: 1. koristada keldrit, 2. terviserajale jooksma, 3. puhastada peenrad umbrohust, 4…., 8…., 10… Milline mõnusalt tegus nädalavahetus.
Laupäeva hommikul tõused 11 paiku ning ülejäänud tunnikese veedad teleka ees kohvi lürpides. Hommikusöögiga ühele poole saanud, lähed teed arvuti lahti, et meile vaadata. Järgnevad 2 tundi mööduvad märkamatult…
Toibud arvuti taga istumisest kui tunned, et kõht hakkab tühjaks minema. Lähed teed korraliku lõuna ning tundes, et hetkel ei jaksa end nagunii liigutada (pealegi on see tervisele kahjulik), viskad end diivanile pikali ja võtad raamatu kätte mõttega seda pisut lugeda…
Mitme tunni pärast ärkad võpatades ning lükkad eemale raamatu, mille olid unes kaissu võtnud nii, et see näeb nüüd välja, nagu oleks seda tugevalt ümber toru keeratud. Vaatad mõtlikult kella ning arutled, kuidas ülejäänud tunnid veedad. Kuna seda mõttetut plaani jõuab täita ka järgmisel päeval, ajad auto garaažist välja ning lähed kaubanduskeskusesse šoppama.
Mitme tunni pärast saabud väsinult, kilekotid käe otsas ning vajud toolile istuma. “Šoppamine kõrgetel kontsadel ei olnud vist kõige parem idee”, mõtled endamisi, kui saapaid jalast kisud ning valusaid varbaid liigutad.
Teed endale hea õhtusöögi ning lähed teleka ette seda nautima. Unustad end mingit südantlõhestavat filmi vaatama, nii et tunnid mööduvad märkamatult. Filmi lõppedes pühid pisara silmanurgast – et see peategelane ka nii õnnetult surma pidi saama.
Avastad, et kell on juba palju ning lähed keerad end magama.
Pühapäeval ärkad tavatult vara ning tunned, et oled täis teotahet. Teed endale kohvi ning lähed arvuti taha meile lugema…
Tunnikese pärast tõused vastumeelselt arvuti tagant ning vaatad oma nimekirja. Lähed otsustava sammuga alla keldrisse, tõstad kasti ukse juurest keldri taganurka ning lähed tuppa puhkama. Linnuke kirjas.
Terviserajale jooksma? Vaatad mõtliku pilguga aknast välja ning näed, kuidas tugev tuulehoog vajutab puud madalaks. Kisub vist tormiks. Meelekindlust kokku võttes lähed viid prügikasti välja ja peenrast mööda minnes nopid üksiku kõrre ning viskad eemale.
Tuppa jõudes loed oma nimekirja ning imestad, kust sa küll nädala alguses võtsid, et selle kõige tegemiseks nädalavahetusel aega jääb. Ohates vaatad punkti “külastada vanemaid” ning haarad telefoni. Pärast 10 minutilist küsimustele vastamist viskad aparaadi ärritunult käest.
Kohe heliseb see uuesti ning sa avastad rõõmuga, et see on sõbranna. Pool tundi möödub nagu lennates, kui arutate läbi nädala sündmused: kes kellega käib, kes kelle maha jättis, küll see Mareti mees on ikka kaabakas…
Pärast seda sisukat kõnet lähed süüa tegema ja kui oled mõnuga kõik kinni pistnud, sätid end mugavalt arvuti taha: loed naistelehed läbi, mängid Facebookis Farmville’i, suhtled paari sõbraga Skypes… Kui lõpuks tüdined, otsustad vanni mõnulema minna. Võtad küpsised ja raamatu kaasa ning mugavled tunnikese soojas vees.
Vanniskäigu järel oled loid ja unine. Istud teleka ette toibuma, kuid varsti magad magusalt, vannilina tekina peale tõmmatud.
Hommikul ärkad mobiilihelina peale. Helistab töökaaslane, kes küsib, kus pagana pihta sa oled, et koosolekule ei jõudnud. Pomised midagi halvast enesetundest, viskad telefoni käest ning paned kiiruga riidesse. Haarad köögist mööda minnes küpsise hambusse ning jooksed autosse. Tööle jõudes vajud oma toolile istuma ning veidi arvutit põrnitsenud haarad paberi ja pliiatsi. Asud õhinal nädalavahetuse plaane tegema…
Ja kui kellelgi tekib küsimus, siis see EI OLE minu nädalavahetuste põhjal tehtud. 
Kust selline inspiratsioon siis tuli?
No nii nagu tuli Puhkus ja Töö.
Killukesed siit-sealt kokku pandud.